Kommenteeri

Võitlus skeemitajatega ehk Maksejõuetusõiguse reform on alanud!

Paljude ettevõtjate seas on levinud arvamus, et Eestis ei ole keeruline jätta endast planeeritult maha võlgadesse mattunud ettevõtet, ilma et sellele järgneksid sanktsioonid, kirjutab advokaadibüroo Sirel & Partnerid juhtivpartner Jüri Sirel advokatuuri blogis.

Võib nõustuda, et pankrot ongi ebaõnnestunud ettevõtte normaalne ja vabastav lõpp, kuid pankrotil ja pahatahtlikul pankrotil on väga suur vahe.

Doing Businessi 2016. aasta raporti kohaselt saadakse Eestis keskmiselt ühe dollari kohta pankrotimenetluses tagasi vaid 40 senti, samal ajal kui OECD keskmine on 72,3 senti dollari kohta. Seega jääb Eesti OECD keskmisele alla pea kaks korda. Nõuete rahuldamise osas on Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas meist halvem tulemus vaid Horvaatial, Rumeenial, Bulgaarial ja Maltal.

Seejuures väärib märkimist, et sama edetabeli järgi on maailma kõige efektiivsem maksejõuetuse süsteem Soomes, kus pankrotimenetluse keskmiseks pikkuseks on kõigest 11 kuud, enamikul juhtudest müüakse pankrotis ettevõte maha tegutseva üksusena ning võlausaldajad saavad ühe dollari kohta tagasi keskmiselt 90,1 senti.

Juba pikemat aega on arutatud selle üle, et Eesti maksejõuetusõiguse süsteem vajab muutmist ja nüüd on selles suunas tehtud ka esimesed konkreetsed sammud. Justiitsministeerium on algatanud maksejõuetusõiguse revisjoni, moodustatud on maksejõuetusõiguse revisjoni töörühm ja maksejõuetusõiguse revisjoni komisjon.

Töörühma ülesanne on maksejõuetusõiguse valdkonna põhjalik analüüs ja lõpptulemusena vajaliku muudatuste rakendamiseks vastava seaduseelnõu ettevalmistamine. Komisjoni ülesanne on maksejõuetusõiguse valdkonna praktikutena revisjoni läbiviimiseks üldiste poliitikasuuniste andmine ja laiema avalikkuse esindamine.

Justiitsministeeriumi kantsleri 2016. aasta 17. augusti käskkirjaga määrati maksejõuetusõiguse revisjoni komisjoni liikmeteks maksejõuetuse valdkonna eksperdid erinevatest organisatsioonidest, sealhulgas advokatuurist, kohtutest, ministeeriumidest, politsei- ja piirivalveametist, kohtutäiturite- ja pankrotihaldurite kojast, kaubandus-tööstuskojast, pangaliidust ja mujalt. Advokatuuri esindavad komisjoni töös põhiliikmena vandeadvokaat Jüri Sirel ja asendusliikmena vandeadvokaat Andrias Palmits.

Augusti lõpus toimunud komisjoni esimesel istungil arutati peamiselt Soome (aga ka Rootsi ja Läti) eeskujul maksejõuetuste menetlemise efektiivsemaks muutmise võimalusi ning sel eesmärgil võimaliku uue maksejõuetusinstituudi (nn pankrotiombudsman) loomist ja sellega seonduvaid küsimusi.

Soomes on pankrotiombudsmanil pädevus rakendada juriidilisest isikust pankrotivõlgniku suhtes kahte meedet, kas pankrotimenetluse avalikku haldamist või võlgniku eelneva tegevuse üle eriauditite läbiviimist. Ligi 13% raugevatest pankrotimenetlustest jätkatakse Soomes pankrotiombudsmani poolt avaliku halduse all, mille käigus kontrollitakse varatutes pankrotimenetlustes võlgniku pankrotieelseid tegevusi ning seda eelkõige kuriteokahtlusega pankrottide korral.

2015. aastal oli avaliku halduse tulemusena võimalik võlausaldajatele teha Soomes täiendavaid väljamakseid 806 000 euro ulatuses olukorras, mil võlausaldajatele tehtav väljamakse oleks muidu olnud null.

Ka eriauditite tulemusel suudetakse tihti tuvastada rikkumisi pankrotile eelnenud tegevuses. Eeltoodu aitab võtta pahatahtlikult käitunud isikud vastutusele (kahju hüvitamine, ärikeeld jms), korrastab ettevõtluskeskkonda ning kaitseb ka võlausaldajaid.

Pankrotiombudsmani instituudi loomise mõte on vaid üks paljudest ideedest Eesti maksejõuetuskeskkonna uuendamisel ning parimate lahenduste väljatöötamine ja rakendamine on kindlasti mahukas ja pikaajaline töö. Tugev algus on aga tehtud ja loodetavasti muutub maksejõuetusõiguse reformi tulemusel Eesti ettevõtluskeskkond juba lähiaastatel paremaks ja ahvatlevamaks nii kohalikele kui ka välismaistele ettevõtjatele, pakkudes eelkõige suuremat kaitset kõigile võlausaldajatele.

Allikas: advokatuur.ee

Lisa kommentaar

Email again: