Kommenteeri

Valitsus kiitis heaks käibemaksu­kohustuslase piirmäära tõstmise 40 000 euroni

Valitsus kiitis eilsel istungil heaks käibemaksukohustuslase registreerimise piirmäära tõstmise alates 2018. aastast 16 000 eurolt 40 000 euroni.
Juhul kui ettevõtja käive jääb alla 40 000 euro, saab ta ise valida, kas end käibemaksukohustuslaseks registreerida või mitte. Muudatus aitab vähendada nende ettevõtjate halduskoormust, kes otsustavad seda mitte teha. Need ettevõtjad ei pea pidama käibemaksuarvestust ega esitama käibedeklaratsioone.

"Käibemaksukohustuse piirmäära tõstes vähendame bürokraatiat ja loome väikeettevõtlusele soodsama maksukeskkonna," ütles rahandusminister Sven Sester. "Elu läheb lihtsamaks kõige väiksematele ettevõtetele, mille käive ei ületa 40 000 eurot aastas."

Heaks kiidetud käibemaksuseaduse muudatustega tõuseb käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära 40 000 eurole. Muudatus on kavandatud jõustuma 2018. aasta 1. jaanuaril. Senine piirmäär kehtib 1995. aasta 1. aprillist ja selle järgi oli käibemaks kohustuslik ettevõtetele alates 16 000 eurosest käibest aastas.

Muudatusest saavad kasu väikeettevõtjad, kes ei pea edaspidi pidama väiksemahulise ettevõtluse korral käibemaksuarvestust, esitama deklaratsioone ega maksma või taotlema tagasi käibemaksu.

Suurimat kasu saavad sellest need ettevõtjad, kes müüvad kaupu ja teenuseid lõpptarbijale ning kelle toodang või teenus on nende enda käte- või mõttetöö tulemus, kuna neil puudub oma töös suuremahuline sisend, millega oleks kaasnenud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

Kavandatud muudatus puudutab 15 protsenti käibemaksukohustuslastest, kes saavad valida, kas nad edaspidi käibemaksu maksavad. Otseselt mõjutab muudatus ligi 4 protsenti käibemaksu maksjatest, kes tõenäoliselt end registrist välja arvavad.

Teise muudatusena täiendatakse kaupade nimekirja metallitoodetega, millele rakendatakse käibemaksuarvestuses erikorda – pöördmaksustamist. Sellisteks kaupadeks on näiteks vee- ja gaasitorud, lehtmetall, ehitusarmatuur ja muu, mida kasutatakse peamiselt ehitustel ja masinatööstuses.

Pöördmaksustamine aitab vähendada maksupettusi nendes valdkondades, kus maksupettuse korraldamiseks kasutatakse puhverettevõtteid. Tegemist on ilma majandusliku tegevuseta ettevõtetega, mis luuakse peamiselt käibemaksupettusteks. Puhverettevõte märgib arvele küll käibemaksu, kuid seda riigi tuludesse ei tasu. Samas kauba ostja küsib riigilt tagasi arvele märgitud käibemaksu.

Pöördmaksustamine aitab kauba ostu-müügi ahelast puhverettevõtted välja tõrjuda, kuna pöördmaksustamise korral on käibemaksu arvestamise ja riigi tuludesse tasumise kohustus kauba saajal. Pöördmaksustamise korral ei saa tekkida olukorda, et riik tagastab käibemaksu, mida ei ole riigi tuludesse laekunud.

Kehtiva korra kohaselt rakendatakse pöördmaksustamist kinnisasjale, mille võõrandamisel on maksukohustuslasel valikuvõimalus kauba maksustamiseks, metallijäätmetele, väärismetallile ja väärismetalli sisaldavale metallimaterjalile. Puhverettevõtete kasutamise osakaal võrreldes teiste sektoritega on metallisektoris väga suur.

Käibemaksukohustuslased, kes kasutavad kaupade ostmisel puhverettevõtteid, saavad käibemaksupettuse tõttu kaupa odavama hinnaga. Muudatuse eesmärk on tagada ettevõtjatele võrdne konkurents ja riigi tulude suurenemine tänu maksupettuste vähenemisele.

Metalltoodetele on pöördmaks kehtestatud ka Poolas, Austrias, Slovakkias, Saksamaal, Ungaris ja Tšehhis.

Käibemaksukohustuslasi aastakäibega 16 001-40 000 oli 2014. aastal 11 637, mis on ligi 15 protsenti käibemaksukohustuslaste arvust. Otseselt puudutab meede 3,8 protsenti ehk ligi 3000 käibemaksukohustuslast, mis antud käibe grupis peamiselt müüvad lõpptarbijale ning on aastas kokkuvõtvalt riigi tuludesse käibemaksu tasunud. Käibemaksukohustuslaste üldarv seisuga 23. detsember 2015. aastal oli 78 126 isikut.

Seaduse eelnõuga on võimalik tutvuda SIIT.

Allikas: rmp.ee

Lisa kommentaar

Email again: