Kommenteeri

Töötajate spordikulude hüvitamine muutub maksuvabaks

Valitsuskabinet otsustas vabastada tööandjad töötajate heaks tehtavad tervise- ja spordikulutused erisoodustusmaksust kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas. Maksumuudatus hakkab kehtima alates 2018. aastast.
Riigikogu heaks kiidetud alusdokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ üks eesmärkidest on hoogustada eestlaste liikumisharrastust, et sarnaselt Põhjamaade tasemele tegeleks vähemalt kaks kolmandikku elanikkonnast regulaarselt spordi ja liikumisharrastusega.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul tuleb Eesti inimeste sportlike ja tervislike eluviiside edendamiseks kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused. „Üheks võimaluseks eesti inimeste tervise ja elukvaliteedi tõstmiseks on ka tööandjatele soodsama õigusruumi kujundamine töötajatele sportimistingimuste võimaldamiseks. Huvi ja surve muudatusteks on spordivaldkonnast olnud enam kui 10 aastat ning algatust toetavad ka tööandjate esindajad,“ rääkis Saar. Minister lisas, panustades elanikkonna tervisesse ja füüsilisse heaolusse, vähendab tehtud maksumuudatus pikemas perspektiivis ka üleüldiseid tervishoiukulusid.

Tervise Arengu Instituudi uuringu järgi on 2014. aasta seisuga alates 1992. aastast liikumisvaegusest tingituna rasvumuse levik Eesti elanikkonnas suurenenud meestel 1,8 ja naistel 1,4 korda. „Võimaldades tööandjal hüvitada töötajate sportimise ja liikumisharrastuse kulud maksuvabalt, laieneb inimeste ring, kellele ujulad, spordisaalid ja teiste treeningalade teenused muutuvad kättesaadavamaks. Üha rohkem ettevõtjaid hakkab teadvustama võimalust toetada ja kujundada oma töötajate sportimis- ja liikumisharjumusi. Kujundades vanemate liikumisharjumusi, kanduvad need üle ka lastele ning muudatuse mõju on tunduvalt laiem,“ sõnas Saar.

Saar täiendas, et lõpetades tööandja töötajale tehtud spordi ja liikumisharrastuse kulutuste käsitlemise erisoodustusena, muutub töötajate sporditegevuse toetamine ka läbipaistvamaks ning sellest võidavad ettevõtjad, töötajad ning kogu spordivaldkond. „Kui paljud ettevõtted loovad oma töötajatele võimaluse sportimiseks, suureneb ka spordisektori käive. See loob võimaluse uute spordiklubide, jõusaalide ja ujulate avamiseks, luua uusi töökohti ning tõsta palkasid,“ lisas Saar.
Maksuvabastuse alla hakkavad kuuluma töötaja rahvaspordiürituste osavõtutasud, spordisaali kasutamine, kulutused regulaarsetele treeningharrastustele, kulud olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks ning taastusravi ehk näiteks füsioterapeudi või tegevusteraapia teenuse kasutamine.

Eelnõu järgi ei käi vabastuse alla spordivarustuse soetamine. Samuti ei ole maksuvabastust lubatud üle kanda tööandja teistele töötajatele või ühest kvartalist teise, kui soodustus kasutamata jäi.

Lisaks otsustas valitsus juba 2017. aastast käsitleda tööandja poolt vabatahtlikult makstavat ajutise töövõimetuse hüvitist haiguse 2.-3. päeva eest sotsiaalmaksuga maksustamisel sarnaselt 4.-8. haiguspäeva eest makstava hüvitisega. See tähendab, et kui tööandja peab vajalikuks ja võimalikuks töövõimetushüvitise maksmist juba töötaja 2. haiguspäeval, saab ta seda teha sotsiaalmaksuvabalt.


Lisa kommentaar

Email again: