Kommenteeri

Riigikohus: ettevõtted ei saa alati korteritelt käibemaksu tagasi

Riigikohus otsustas eelmisel nädalal, et ettevõttel pole omale korteri soetamisel õigus ostult sisendkäibemaksu maha arvata, kui korter pole ostetud äritegevuseks ja seda ei saa kasutada käibemaksuga maksustatava käibe tekitamise tarbeks.

Maksuameti (MTA) 2015. aasta 16. jaanuaril tehtud maksuotsuse kohaselt ei saa Horetracon OÜ 2014. aasta augustis korteriomandi soetamiselt ja sellega seotud kulutustelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata, sest korter ei ole soetatud äriühingu maksustatava käibe tarbeks, vaid äriühingu juhatuse liikme eluruumiks.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus puuduks ka juhul, kui äriühing üüriks või rendiks korteri tulevikus välja, sest selline käive oleks maksuvaba. Korteri maksumusest 65 000 eurot ja muud korteriga seotud väljamaksed kokku 5114 eurot luges maksuhaldur Horetracon OÜ ainuosanikule makstud dividendiks, millelt tuleb äriühingul tasuda tulumaksu.

MTA järeldused ei tugine asjas kogutud tõenditele ja faktilised ning õiguslikud asjaolud pole omavahel seotud. Ettevõtte hinnangul olid täidetud kõik käibemaksuseaduses sätestatud eeldused sisendkäibemaksu maha­arvamiseks, kuna ettevõte on kaubad ja teenused soetanud oma ettevõtluse tarbeks.

Korterit kasutatakse ettevõtte kaebuse kohaselt konsultatsioonide ettevalmistamiseks ning äriühingu asjade hoiustamiseks. Juhatuse liikme elukohaks on korter registreeritud avaliku võimu teadete kättesaamiseks. Korteri sisustamisel on lähtutud eeldusest, et seda hakatakse lühiajaliselt välja üürima, mistõttu on vajalikud köögimööbel, saun ja mullivann.

Nii esimese kui teise astme kohus jätsid ettevõtte kaebuse rahuldamata. Riigikohus nõustus sarnaselt eelnevatele kohtuastmetele maksuhalduri järeldustega, et ettevõttel on keelatud arvestada sisendkäibemaksu korteri soetamisega seotud kuludelt, kuna korter pole soetatud äriühingu maksustatava käibe tarbeks, vaid äriühingu juhatuse liikme ja ainuosaniku eluruumiks ning korterit kui eluruumi ei saa kasutada käibemaksuga maksustatava käibe tarbeks.

Kohtud on tõendeid kogumis hinnanud ning asunud põhjendatult seisukohale, et juhatuse liige kavatses korterit hakata kasutama eluruumina. Sellele viitavad selgelt korteri sisustus, juhatuse liikme interneti suhtluskeskkonnas kirjutatu ning korteri registreerimine juhatuse liikme elukohana. Kohtud ei ole faktiliste asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel menetlusnorme rikkunud, seisab riigikohtu lahendis.

Riigikohtu kolleegiumi hinnangul on maksuhaldur ja kohtud aga kohaldanud vääralt tulumaksuseadust, mistõttu on korteri soetamiseks tehtud ja korteriga seotud muud kulutused alusetult loetud dividendi väljamakseks ning maksustatud tulumaksuga.

Antud asjas pole riigikohtu hinnangul tuvastatud, et äriühing tegi seoses korteriga osanikule väljamakse kas rahalises või mitterahalises vormis. Kuivõrd äriühing ei teinud korteriga seoses osanikule mingit väljamakset, ei anna ükski maksuotsuses tulumaksu määramise aluseks olnud asjaolu üksikult või koosmõjus teistega alust käsitada korteri soetamise ning korteriga seotud teisi kulusid äriühingu osanikule välja makstud dividendina, leiab riigikohus.

Kolleegiumi hinnangul ei tulene sellest, et korterit ei soetatud ettevõtluse tarbeks ja tegemist on ettevõtlusega mitteseotud vara soetamisega tulumaksuseaduse mõttes. Kulutuse ettevõtlusega seotus tulumaksuseaduse tähenduses ei olene ainult sellest, kas soetatut kasutatakse maksustatava käibe tarbeks. Kui äriühing annab endale kuuluva eluruumi teisele isikule kasutamiseks, tuleb eeldada, et see toimub tasu eest.

Asjaolust, et äriühingu tegevus on suunatud äriühingu osaniku vajaduste rahuldamisele, ei saa teha järeldust, et selline tegevus pole ettevõtlus. Äriühingu tegevus vastab ettevõtluse tunnustele ka siis, kui äriühing müüb kaupa või osutab teenust äriühingu osanikule. Maksuhaldur ja kohtud ei ole seega piisavalt põhjendanud seisukohta, et korter ei ole soetatud äriühingu ettevõtluse tarbeks.

Maksuotsusega suurendati kaebaja maksukohustust kokku 41 990 euro võrra. Kaebus rahuldatakse tulumaksukohustuse osas - 18 638 eurot, mis moodustab kogu määratud maksu­summast ligikaudu 44 protsenti.

Vaata lisaks 3-3-1-28-16.

Lisa kommentaar

Email again: